Õppeaasta lõpul toimus Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis viies õpilaskonverents, kuhu olid kutsutud oma loov- ja uurimistöid tutvustama ka õpilased viiest Tallinna naaberkoolist. Meie koolist esinesid

Loore Raestik  8.d klassist (juhendaja Piret Vahtra)

Anna Bendovska  11.klassist (juhendaja Tiina Kerem)

Birgitta Reonda  11.klassist (juhendaja Piret Vahtra)

Loore tutvustas Tallinna loomaskulptuuride raamatut, Anna rääkis väljaõmblemise tähtsusest ukraina rahvuskultuuris, Birgitta näitas katkendeid uurimistöös valminud lühifilmist ja luuleetendusest. Ettekandeid oli vähiravist ja päikesepaneelidest rahvatantsuni. Erinevate koolide ühine konverents andis esinemiskogemust, avardas silmaringi ning andis uusi mõtteid ja teemasid, mida järgmisel aastal võiks uurida.

Tuleb tõdeda, et meie õpilaste tööd võrdluses naabritega olid nii sisult kui esituselt väga heal tasemel.

Piret Vahtra

2. ja 3. juunil toimusid meie koolis põnevad robootikapäevad I ja II kooliastme õpilastele. Teise, kolmanda ja neljanda klassi õpilased said võimaluse katsetada oma loovust ja tehnilisi oskusi, ehitades erinevaid roboteid.

Töö käigus valmisid rohutirts, koristusabiline ja tantsiv robot, millele iga õpilane sai lisada ka isikupäraseid täiendusi. Nii sündisid mitmekesised ja omanäolised robotid, mis peegeldasid noorte robootikahuviliste fantaasiat ja nutikust.

Robootikapäevad pakkusid rõõmu, avastamist ja meeskonnatöö kogemust ning andsid hea sissevaate tehnoloogiamaailma võimalustesse.

Õpetaja Reet Allik

Meie kooli inglise keele tunnid pakuvad õpilastele põnevaid ja praktilisi võimalusi keeleoskuse arendamiseks ka klassiruumi seinte väliselt. Üks erilisemaid tunde sel õppeaastal toimus Tallinna vanalinnas, kus 4.A ja 4.B klassi õpilased osalesid inglise keele ainetunnis, mis viis nad tõelisele linnaekskursioonile.

Õpilased laadisid alla rakenduse Actionbound ja asusid rühmatööna lahendama erinevaid ingliskeelseid ülesandeid, mille käigus tuli leida linna peidetud objekte, hooneid ja vastata küsimustele. Tund arendas lisaks keeleoskusele ka koostöövõimet ning pakkus rohkelt liikumist värskes õhus. See oli tõeliselt elav ja kaasahaarav viis keeleõppe sidumiseks igapäevaeluga.

Lisaks praktilistele tundidele on meie õpilased aktiivselt osalenud ka rahvusvahelistes projektides. Kogu õppeaasta vältel võtsid 4. ja 5. klassi õpilased osa eTwinningu projektidest. Nad kirjutasid inglise keeles kirju, valmistasid kaarte ning jagasid oma mõtteid eakaaslastega teistest riikidest.

4.A klassi õpilased kohtusid videokohtumise kaudu Rootsi kooli lastega. Koos arutleti digitaalse õppekeskkonna eeliste üle ning jagati ideid suveplaanide ja hobide kohta. Samuti esitlesid lapsed ennast inglise keeles, harjutades nii esinemisoskust kui ka sõnavara praktilist kasutust.

Need mitmekesised õppetegevused näitavad, et inglise keele õppimine võib olla tõeliselt inspireeriv, sisukas ja lõbus!

Inglise keele õpetaja Julia Maakar

Meie kooli 11. klassi õpilane Birgitta Reonda esines 31. mail Kopli Huvikooli näiteringi etenduses „Noored on hukas“. Lavastus oli valusalt kriitiline tänapäeva Eesti poliitika suhtes, pälvides isegi presidendi huvi. Etenduse teine pool oli kantud nooruslikust uljusest leida oma koht elus eelmise põlvkonna raame trotsides. Nauditav oli Birgitta sõnakasutus, diktsioon, lavaline liikumine ja ansamblimäng. Esitust olid tulnud toetama ning tunnustama klassikaaslased ja õpetajad Marika Ritso ja Piret Vahtra.

Birgitta on korduvalt kaitsnud kooli au luulekonkurssidel väljaspool kooli. Sel kevadel võitis ta vendade Liivide etluskonkursi Tallinnas ja esindas pealinna edukalt vabariiklikus voorus Alatskivil. Oma arenguteest sõnakunsti ja filminduse vallas tegi Birgitta suurepärase uurimistöö.

Birgitta on heaks näiteks, kuidas suunatud ja toetatud andekus aitab õpilasel jõuda eduni oma alal.

Piret Vahtra

Selle kooliaasta kevadel külastasid meie kooli 4. ja 5.c klasside õpilased Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi, et tutvuda Oskar Lutsu loominguga ning saada aimu vanaaegsest koolielust. Õppekäigu raames osaleti haridusprogrammis „Koolitund teise talve lastele“, kus lapsed kogesid, milline oli koolitund 19. sajandi lõpus – kirjutati sule ja tindiga, rehkendati ning lauldi.

Õpilased said näha ajaloolisi koolipinke ja õppevahendeid, õpetaja Lauri tuba, köstri uhket elamist ning koolilaste magamistuba. Kõik see aitas paremini mõista eluolu sada aastat tagasi.

Palamuse muuseum on hiljuti läbinud põhjaliku uuenduskuuri – 2018. aastal avati seal kaasaegne külastuskeskus. Kogu kompleks koosneb kahest osast: ajaloolisest 19. sajandi kihelkonnakoolimajast ja uuest muuseumikeskusest.

Külastus oli hariv ja meeleolukas. Õpilased õppisid palju Eesti kirjanduse ning kooli ajaloo kohta ja nautisid elamusterohket koolitundi vanas stiilis. Palamuse muuseum jättis kõigile väga positiivse mulje ning innustas mitmeid lapsi ka ise Oskar Lutsu „Kevadet“ lugema.

Õpetaja Julia Maakar