EST ENG RUS

 


     


Algklasside traditsiooniline sügismatk

Algklasside looduse- ja matkapäev toimub igal aastal. See traditsioon on kestnud juba 16 aastat.

Kui algab kool, käivad algklassid koos Sagadi Looduskooli giididega Eestimaa kaunitel matkaradadel.

Sel aastal matkasime Valge jõe ääres giidide Tiina Jamsja ja Tiina Reintali juhendamisel mööda Nõmmeveski matkaradu, mis oli 3,5 kilomeetrit pikk. Imetlesime Lahemaa uhkemat Nõmmeveskil 16-17 meetri laiust juga, mis pakub põnevat vaatemängu nagu Keila või Jägala juga. Vaatamist väärt oli ka kunagise vesiveski kohal olnud 1920 aastal ehitatud hüdroelektrijaam, mis andis elektrit lähedal asuvale Joaveski puupapivabrikule, millest praegu on säilinud varemed.

Lisaks maastiku ilule õppisime tundma 2024 aasta tegijaid looduses, uurisime männimetsas kasvavaid taimi, meisterdasime sügiseses metsas looduse keskel ja nautisime lõkketuld.

Õpperaja läheduses nägime mitmesuguseid metsaseeni ja sõime küpseid pohli. Puhkepausidel lahendasime huvitavaid salakirju, mängisime toredaid mänge.

Tagasiteel särasid kõigi õpilaste silmad, kes said teada oma küsimustele vastused taimede, lindude ja loomade kohta.

Tekst: Mare Pukk


80 aastat suurest põgenemisest

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta sügisest, kus sõja eest põgenes umbes 80 000 Eesti inimest. Paljud neist paraku sihtkohta ei jõudnudki. Enamus minejaid põgenes mööda merd, seega kutsutakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Põgenemiseks kasutati palju kaluripaate, mille ühte näidist saab Vabamus ka vaadata.

  1. septembril oli meie 8-9. klasside õpilastel võimalus osaleda Vabamus toimuval üritusel „Põlvkondade kohtumised: 80 aastat suurest põgenemisest“.

Ürituse kontseptsioon on see, et noored saavad kuulda päris lugusid ja läbielamisi inimestelt endilt. Kohal oli ka üks 91 aastane härra, kes lapsena koos vanematega Eestist põgenes. Teised esinejad olid tolleaegsete põgenike lapsed või lapselapsed.

Räägiti lugusid, kuidas Eestist lahkuti ning kuhu põgeneti. Kuidas oma elu võõrsil üles ehitati ning mis tunded sellega kaasnesid.

Südantsoojendav oli kuulda, kuidas eestlust ja oma keelt välismaal au sees hoiti ning järeltulevale põlvele kodumaa armastus edasi anti. Rõõmustav on ka see, et nii mitmedki põgenike järeltulijad on Eestisse tagasi kolinud ning oma elu siin üles seadnud.

Kohtumised olid väga põnevad ning õpilased kuulasid suure huviga. Küsiti palju täiendavaid küsimusi. Suur tänu Vabamu töötajatele sellise toreda kohtumise korraldamise eest!  

Evelin Amor, Tuuli Särekanno


Meie kooli õpilased käisid taas maailma koristamas

Me kõik soovime, et maailm meie ümber oleks puhas ja ilus. Suur rõõm, et Kristiine Gümnaasiumi õpilased on rõõmsalt nõus andma oma panuse!

Maailmakoristuspäev toimus sel aastal 7. korda ning meie õpilased on sellest osa võtnud juba 3 korda. Antud üritus on Eestist alguse saanud ajaloo suurim ülemaailmne kodanikualgatus, mille eesmärk on puhastada meie planeeti prügist ning tõsta teadlikkust tekkivate jäätmete probleemist. Sellest aastast on Maailmakoristuspäev esmakordselt kirjas ka ÜRO rahvusvaheliste päevade ja nädalate kalendri ametliku päevana.

Prügi korjati mänguplatsidelt, Mustamäe Parditiigi pargist, Räägu pargist ja teistest ümbruses asuvatelt haljasaladelt ja garaažide ümbrustest.

Maailmakoristuspäeva üleskutse oli sel aastal erilist tähelepanu pöörata e-sigarettidele. „Sellel aastal pöörati tähelepanu ühekordsele elektroonilisele sigaretile ehk veibile. Lisaks tervisele on veip kahjulik ka keskkonnale. Loodusesse sattudes leostuvad veibi liitium-ioonakust keskkonda erinevad kahjulikud ained. Jäätmena on väärtuslikke metalle sisaldav veip raskesti käideldav. Veibi ringlusesse saatmine on keeruline tagastuskohtade nappuse tõttu, veipi võetakse vastu jäätmejaamades, väikeelektroonika kogumiskohtades ning veipe müüvates kauplustes. Veipi võib panna ka patareide kogumiskastidesse.“

Tekst: Tuuli Särekanno ja maailmakoristus.ee

Pildid: Anu Reha, Raina Luhakooder, Saila Kiik, Tuuli Särekanno


Kaur Jesper Kukk parandas suvel kooli rekordeid

Meie kooli tubli sprinter Kaur Jesper Kukk parandas välishooajal taas kooli rekordeid. Kui 200 meetri jooksu rekord kuulus ka varasemalt Kuke nimele, siis 400 m jooksus alistus Allan Krevaldi 1986. aastal joostud 52,0 sekundit.
 
Uued rekordnumbrid:
 
200m- 22,60 (Eesti meistrivõistlused)
400m- 51,68 (KEVEK ja Tartu Kalev staadionijooksu sari, VI etapp, Tamme staadion)


9.B klassi õpilane Grete-Lii Tamm pääses läbi tiheda konkurentsi Estronaudi konkursil kaaluta olekut nautima

Estronaudi konkurss oli kuue kuu vältel kestnud võistlus, kus pandi proovile 13 – 19 aastaste koolinoorte taibukus, vaimne võimekus, füüsiline vastupidavus ja kõige tähtsam - koostööoskus. Tehti kodutöid ja kuulati palju huvitavaid loenguid. Peale viite erinevat vooru sai kümme noort koos kahe varuga lennata Prantsusmaale, et kogeda paraboollendu. Paraboollend ehk nullgravitatsiooni lend imiteerib kaaluta olekut ja paraboolide vahel esineb hüppergravitatsioon, mis on suurem kui Maa gravitatsioon. See oli üks seletamatu ja imeline tunne.
Hiljem kutsuti osalejad president Alar Karise vastuvõtule, kuhu palusin kaasa mind eriliselt inspireerinud inimese – oma esimese õpetaja Saila Kiige.
 
Rohkem infot Eesti esimestest Estronautidest ja projektist https://www.estronaut.ee/ 
 
Grete-Lii Tamm, 9.B


Tulevased sündmused:


29.11 Kunstinäituse avamine - 11. klassi poolt koostööpäeval valminud kunstiteosed
03.12 Luulekohvik
09.12 Kontsert 8.-12. klassile. Villu Vihermäe & Sander Mölder. Tšello, viola da gamba, DJ ja muusiku elu mitu suunda. Kell 13.00
11.12 Liikumiskavade show. Esinevad 7.-12. klassid.
16.12 Jõuluhommik - Christmas morning. 5.-9.klasside parimad etlejad loevad ingliskeelseid jõululuuletusi ja –jutte klassides
18.12 Jõululaat. Liikumiskavade demonstratsioon algklassidele.
19.12 Klasside jõuluüritused
20.12 Koolipere jõulukontsert Eesti Metodisti kirikus. Kell 11.00



Rohkem infot: huvitegevus -> sündmuste kalender



Logi sisse

Tunniplaan 

  

Klõpsa Padleti ikoonil ja

vaata näiteid IKT

kasutamisest koolitundides

 

"Aktiivne ja turvaline koolipäev"

 

 

Erasmus+ projektid

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 60000 õppeasutust rohkem kui 72 maalt. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga aastal 2023.